Eesti Ornitoloogiaühing koostöös Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja Eestimaa Looduse Fondiga on loonud nutitelefonides kasutatava abimehe talviste aialindude määramiseks. "Talvisest aialinnuaabitsast" leiab 36 tavalisema aialinnu joonistuse, lühikese tutvustuse ja iseloomuliku laulu või häälitsuse. Lihtsalt kasutatav aabits on heaks abimeheks linnuliikide määramisel toidumaja juures või koduaias. Esialgu saavad aabitsat kasutada Android tüüpi nutitelefonide omanikud, järgmise nädala algul lisandub sama võimalus ka Apple`i toodetele. Rakenduse on loonud Marko Peterson, kes on ka jäljeaabitsa ning seente, samblike ja kahepaiksete nutimääraja autor. Tehnilist tuge pakkus Walk&Learn OÜ.

"Talvise aialinnuaabitsa" saab tasuta alla laadida siit.

Eesti ja Läti Ornitoloogiaühingu koostöös on valminud väike taskumääraja metsast leitud suurte pesade omaniku tuvastamiseks. Raamatus on teavet 14 liigi kohta, kellest enamik on kotkad ja suuremad röövlinnud, lisaks must-toonekurg ja ronk. Iga liigi kohta leiab ohtralt infot alates fotodest kuni mitmesuguste graafikuteni. Raamat valmis EOÜ ja Läti Looduse Fondi ühisprojekti „Kotkad riigipiire ei tunne“ raames ning seda jagatakse neile, kes oma töös selliste pesadega kokku puutuvad. Raamatu saab tasuta allalaadida siit. Lisateave: 5034799, Urmas Sellis.

2012. a. märtsis kirjastuse Varrak väljaantud "Euroopa ja Vahemere maade lindude välimäärajas" on tõlkija süül üksjagu tõlkevigu, ebatäpsusi jm. Tänu Margus Otsa, Madis Karu, Mihkel Jürgensi, Uku Paali ja teiste linnuvaatlejate tähelepanelikkusele on vähemalt osa neist üles leitud.

Mitmed linnuvaatlejate poolt viidatud puudused johtuvad sellest, et raamatut on võrreldud ingliskeelse väljaandega (Lars Svensson et al. 2009: "Collins Bird Guide. The most complete guide to the birds of Britain and Europe". 2nd revised and enlarged edition. HarperCollins Publishers, London.), raamat on aga tõlgitud rootsikeelsest originaalteosest (Lars Svensson et al. 2009: "Fågelguiden Europas och Medelhavsområdet fåglar i fält". Andra omarbetade och utökade upplagan. Bonnier Fakta, Stockholm). Ingliskeelne väljaanne on tõlgitud samast allikast, kuid seda on autorite nõusolekul täiendatud ja need täiendused puuduvad seetõttu eestikeelses raamatus.

Palun vabandust kõigilt, kellel sellesse raamatusse sattunud tõlkevigade ja ebatäpsuste pärast on linnuvaatlustel tekkinud määramiskõhklusi. Siin on esitatud kõik seni leitud vead (võrreldes rootsikeelse originaalteosega), et määraja kasutajad saaksid oma raamatusse parandused teha. Kõigist raamatu ebatäpsustest palun endiselt teada anda aadressil olavrenno@hotmail.com.

Olav Renno, tõlkija

Vigade loend

p.o = “peab olema“, õige versioon on alla joonitud.

Kaane sisekülje allservas tiivajoonise juures: laba-hoosuled nummerdatakse tipu poolt sissepoole; sisselõige (välislabal); lk 123 p.o133; lk 168 p.o178.

Lk 14  lumehane välitunnused: suur-laukhane kasvu p.olühinokk-hane kasvu (nende kahe liigi  suurusevahe on paar cm ja „viga“ on tegelikult tõlkija teadlik mugandus.).

Lk 22 ristpart: 1.suve lind: lennul eristub laia valge tiiva-eesserva järgi p.ovalge tiiva-tagaserva järgi.

Lk 22 vaaraohani: Äratuntav püstja seisangu, p.o ...jässakama keha.

Lk 30  punapea-vart ad.♀: üsna ♀ viupardi sarnane eriliste tunnusteta part p.osarnaselt ♀ viupardiga üsna eriliste tunnusteta part.

Lk 31 punapea-vart (ülal keskel): ad.♂ p.o ad.♀.

Lk 37 kõigil 3 hahaliigil: ad.♂ puhkerüüs p.o ad.♂ siirderüüs; 1.a ♂ p.o1-a ♂.

Lk 37 kuninghahk (vasempoolne salk): 1.a ♂ hahk p.o1-a ♂ hahk.

Lk 39  tõmmuvaeras al. vas.nurgas: 1.a♂ p.o 1-a♂.

Lk 42  sõtkas ad.♀: kahkjas kiird p.o kuhikjas kiird.

Lk 44 levikukaardid: Valgepõsk-händpart p.oStepi-händpart.

Lk 47 väike-merivart: (1.t ♂) a (I-IV) p.o 1.t ♂ (I-II); (ad.♂) peak p.otutike.

Lk 47 sõnnpea-sõtkas: ... jälgige võimalikku rõngasasendit! p.o ...võimalikku rõngast!.

Lk 49 keldi rabapüü: esimese linnu juures ad.♂ p.oad.♀, teise juures aga on ad.♀, p.o ad.♂.

Lk 49 lumepüü ♂ talvel: must haberiba p.o must valjasriba.

Lk 53 mägikanad: välimuses pole vahet, mistõttu aetakse põgusalt vaadeldes segi p.olevik ei kattu, mistõttu segiajamine on vähetõenäone.

Lk 58 faasan (esinemislaad) Hp6 (intr.) p.o [*].

Lk 63 jääkaur, ad.talirüüs: kumer p.orõhtselt hoitud; tundrakaur ad. talirüüs: kumer p.oüles suunatud.

Lk 65 mustkael-pütt parempoolsel joonisel: kollane silmatutt p.o kollane kõrvatutt.

Lk 67  tuttpüti joonisel: väikepütiga p.opunakurk-kauriga; hallpõsk-püti joonisel: mustkael-pütiga p.osarvikpütiga; 3 ujuva püti juures: kahe mustkael-pütiga p.o kahe sarvikpütiga.

Lk 69  (4x!) mustselg-tormilind p.o mustkõht-tormilind.

Lk 71 vahemere tormilind: ...paljudel on tumeda põse taga veel tume poolkuulaik p.otumeda põse taga enamasti puudub hele poolkuulaik.

Lk 73  peegel-tormilind: ... tiiva tagapool hõbedasena)... p.o tiiva alapool...

Lk 73  gongon-tormilind: hallikas ülapool nagu portugali tormilinnul p.oülapool hallikam kui portugali tormilinnul.

Lk 74  Jaapani tormilind p.o Jaapani tormipääsu.

Lk 75  lõuna-tormipääsu (keskel): lühike valge tiivavööt p.o lühike hele tiivavööt.

Lk 75  VALGEKULM-TORMILIND p.o VALGEKULM-TORMIPÄÄSU.

Lk 77 pruunsuula (all par.): võib võrrelda p.o võib segi ajada. 

Lk 77 mustkulm-albatrossi võrdlus merikajakaga: lendab kõrgel veel kohal p.oistub ujudes kõrgel vees.

Lk 81 ööhaigrul nokk pisut kõver (hüübil sirge) p.onokk hoidub pisut allapoole (hüübil üles).

Lk 83 rand-siidhaigru jalad võivad olla nagu kollahaigrul p.onagu siidhaigrul.

lk 85  purpurhaigur: nokk sageli ülespidi viltu p.o nokk sageli viltu ülespoole suunatud.

Lk 87  heleflamingo juv.: ... tumedate tiiva-kattesulgedega p.o tumedatipuliste tiiva-kattesulgedega.

Lk 91  kaeluskotkas (par.): kumerdunud küünrasuled p.o kumerdunud küünartiib.

Lk 91 raisakotkas (lennupilt vas.): lisada  , sageli hoiab tiivalaba pisut allapoole. 

Lk 91  voltpea-raisakotkas (vas.): lisada  , sageli hoiab tiivalaba pisut allapoole; (par.) ...küünrasuled kooldunud p.oküünartiib kumer.

Lk 93  raipekotkas (par.): väike nokk p.opeenike nokk.

Lk 95  ibeeria kääpakotkas (par. all): ...saba, seesmine osa heledam p.o saba, tüvikuosa heledam.

Lk 99  stepikotkas (par.): tume „ranne“ p.o tume tiivanukk.

Lk 101 kääbuskotkas (par.): kääbuskotkal võib... p.omitte üksnes kääbuskotkal...

Lk 101 haugaskotkas (vas. all): tiivaotsad ulatuvad ainult poole sabani lisada:(vrdl viudega). 

Lk 103 „KOLLASENOKALINE MUST-HARKSABA“ p.oAAFRIKA HARKSABA.

Lk 103 roo-loorkull (keskel): 2.a p.o 2.a ♂ ; (all keskel): ...mõni on veel tumedam...               p.o ...mõni on niisama tume...

Lk 105  välja-loorkull (vas. lennupilt): lai hele vööt p.oküünartiib lai.

Lk 105  stepi-loorkull (ad.♀ lennupilt): ...hallitoonilised p.o ...tumedad (originaalis gråskuggade).

Lk 107  stepiviu (juv. all vas.): (vrd hiireviuga) p.o (vrd karvasjalg-viuga).

Lk 113 (kanakulli ülem.reas): ...sarnaneb kanakulliga (ülapoolelt) p.o ...erineb raudkullist (ülal).

Lk 123 (stepipistrik (ülal vas.): (sarnaneb kõnnupistrikuga) p.o(kõnnupistrikul pole).

Lk 126 levikukaardid: Sultanlauk p.oSultantait.

Lk 131  VÄIKERAPP  p.o VÄIKETRAPP.

Lk 136 levikukaardid: Kõnnujooksur p.oKõnnu-pääsujooksur; Stepijooksur p.oStepi-pääsujooksur.

Lk 139 liivatüll juv.: kitsas silmarõngas p.osilmarõngast pole.

Lk 141 ruugerind-tüll: pikemate jalgadega kui meririsla p.o kui meritüll.

Lk 151 KÕVERNOKK-RISLA p.oKÕVERNOKK-RÜDI.

Lk 153  väikerüdi juv.: katkeline kulmutriip p.okahestuv kulmutriip.

Lk 153  siberi rüdi juv.: „poolitatud“ põselaik p.opiiritletud põselaik; tume laup ja tume valjasriba p.o tume kiird liitub tumeda valjaslaiguga. 

Lk 165 eskimo rüdi juv. lisada: Kõigis sulestikes puudub seljal V-joonis.

Lk 172 raba-nepptilder p.oRaba-neppvigle.

Lk 173  tundra-neppvigle (vas.): tertsiaalid üsna ühtlaselt... p.o tertsiaalide keskmedüsna...

Lk 173  siberi nepp (vas.): tiivamuster... p.omaandumisel on tiivamuster hästi näha; (keskel): vöödiline p.otähnvöödiline. 

Lk 263 niidukiur: võrreldes põldlõokesega jne p.oväga sarnane põldlõokesega (paremal), kelle nokk ja jalad on lühemad.

Lk 267  taigakiur (sügisrüüs): nõrgalt triibuline rind p.o nõrgalt triibuline selg.

Lk 283 kivitäks, 2.rida parem. joon.: ad.♂ sügisrüüs p.oad.♂ kevadrüüs.

Lk 295  vainurästas ad.: valge vaheriba p.o valge lahuriba.

Lk 301  punapugu-rästas: 1.t a p.o 1.a t.

Lk 335 vööt-lehelinnu võrdlusliikidest teine: PÖIALPOISS p.oKULD-LEHELIND.

Lk 355 kõnnuõgija paremalt 2.joonise all: ad ♂ p.o. ad.♀.

Lk 407 HEINATRUPIAL p.o HEINATURPIAL; JALAKATRUPIAL p.o JALAKATURPIAL.

Loe lisaks:
Tiirutaja nr 12
Eesti Loodus 3/2004
EOÜ 2013. a. binoklite testi tulemused

Binokkel on lindude vaatlemisel kõige olulisem töövahend. Valik on tänapäeval lõpmatu, kuigi meie turule ei jõua erinevaid malle just väga palju. Tihti lähtutakse vaid hinnast ja seetõttu leiab Eesti optikalettidel tavaliselt odavamaid ja linnuharrastajale sobimatuid mudeleid. Binoklit soetades tuleb endale selgeks teha milleks ja kui tihti seda kasutatakse. Vastavalt sellele tuleb teha ka valik ja investeering.

Hind
Binokleid on saadaval hinnaskaalas paarisajast kroonist kuni mitmekümne tuhande kroonini. Siiski pole hind ainus kvaliteedi näitaja. Hirmkallid stabilisaatorite, zoomide ja muude pisividinatega binoklid polegi linnuvaatlemiseks just kõige tarvilikumad.
Tõsisemad linnuvaatlejad kasutavad kuni 20 000 krooniseid binokleid (eriti populaarsed on Leica, Swarovski ja Zeissi erinevad margid). Hakkama saab aga ka palju odavamalt. Tasub mõelda isegi vanadele “Vene binoklitele”. Pühapäeva-linnuvaatlejale võib selline kiiker odavalt kätte tulla ja samas on nad tihti väga töökindlad, kuigi mitte ideaalsete optiliste omadustega. Tõsisem linnuharrastaja võiks eelarvesse koguda 2000-6000 krooni. Keskklassi binokleid toodavad näiteks Olympus, Nikon, Opticron, Pentax jt. Kindlasti tuleks enne ostu teha eeltööd internetis.

Suurendused
Binoklitele on alati peale märgitud kahest numbrist koosnev kombinatsioon. Esimene näitab binokli suurendust ja teine objektiivi läbimõõtu. Näiteks binokkel 10×40 suurendab 10 korda ja objektiivi diameeter on tal 40 mm. Lindude vaatlemisel on optimaalsemad suurendused 7-12 korda. Suuremad binoklid on käes ebastabiilsed ja lendavat lindu on sellega raske vaatevälja saada. Lisaks kaasneb suurenduse lisandumisega valgusjõu kadu ja binokli pilt läheb tumedamaks. Selleks, et valgusjõu kadu kompenseerida, peab suurendama objektiivi läbimõõtu ja see teeb binokli kohmakaks ja raskeks. Seega – “mida suurem seda uhkem” variant linnuvaatlejale ei sobi.
Optimaalne valik ornitoloogiast huvitunule võiks olla suurendusega 8-10x ja objektiivi läbimõõduga 30-50 mm.

Rihm
Binokli rihm peab olema üpris lai (soovitavalt 3-4 cm), et raskus jaotuks õlavöötmele ühtlasemalt. Vaata, kas rihma kinnitused on purunemiskindlad. Rihma pikkus peab olema hõlpsalt reguleeritav. Järjest enam võidavad populaarsust bino-suspenderid – binoklikandmiseks mõeldud spetsiaalsed traksid, mis on eriti mugavad pikemate vaatluspäevade ajal.

Ilmastikukindlus
Paljud uuemad binoklid on veekindlad. See teeb binokli küll kallimaks, kuid on looduses viibides väga oluline näitaja. Samuti jälgi, kas binoklil on rihma külge käiv vihmakaitse või eraldiolevad läätsekatted. Eelistada tuleb kindlasti rihma või binokli külge kinnitatud okulaaride katteid, sest kui binokkel vihma käes märjaks saab, on läätsi väga tülikas kuivaks saada. Läätsekatted peavad olema mugavalt paigaldatavad ja olema sellise asetusega, et nad vaatlemist ei segaks.
Kallimad binoklid on seest lämmastikuga täidetud (nitrogen filled), et vältida vedeliku läätsedele kondenseerumist. Ilmastikukindlust ei saa binokli puhul alahinnata.

Jälgi ka, kui lähedale on võimalik binokliga fokuseerida. Soovitatav lähim vaatekaugus on alla 4 meetri, sest tihti tuleb mõnda värvulist üpris lähedalt jälgida.

Odavamatel binoklitel on tihti imelik värvusvarjund. Seda saab paremini hinnata kui mõni teine binokkel võrdluseks võtta on.
Vaata kuidas teravustusnupp töötab – on ta kergesti liikuv ja mugava asetusega. Osadel binoklitel kipuvad teravustuskruvid külmema ilmaga hanguma.
Zoomiga binoklid on linnuvaatlemisel ebamugavad ja optilised omadused on sellistel binoklitel tavaliselt kehvapoolsed.
Enamikel tänapäeva binoklitel saab läätse lähedust silmale reguleerida. See on oluline kui oled prillikandja. Kui läätseümbris on tehtud kummist, siis saab selle serva lihtsalt tagasi painutada. Plastmassist läätseümbrisega binoklil peab olema võimalus seda keerates reguleerida (twist-up cups).

Roof või porro
Binoklid jagunevalt oma läätsede ehituselt roof ja porro tüüpi. Porro e. prismabinokkel on tavaliselt kohmakam ja ebamugavam. Roof e. toruprisma binokkel on mugavam ja ka moekama väljanägemisega.

Mis asi on finnstick?
Soome linnumehed hakkasid juba aastakümneid tagasi vaatlemisel binokli hoidmiseks kasutama isetehtud hoidmispulki e. finnstick’e (soome k. ka staijikeppi või seibio). Selline abivahend võib esmapilgul tunduda üpris veidrana ja mujal Euroopas pole see eriti levinud. Pikkadel vaatlusperioodidel kipuvad käed väsima ja kogu aeg ei jõua maastikku binokliga jälgida.

Finnstick’i kasutades õlavööde ei väsi ja binoklit saab silmadel hoida tundide kaupa. Näiteks röövlindude vaatlemisel või rände lugemisel on finnstick asendamatu abiline. Kogu aeg maastikust binokliga linde otsides näeb palju rohkem linde kui aeg-ajalt binoklit silmadele tõstes.

Finnstick tehakse tavaliselt ise, vastavalt oma binokli kujule. See peaks olema üpris pikk. Roof tüüpi binoklid on selleks mugavamad, kuna kahe “toru” vahele on puukaigast lihtsam vahele kiiluda kui keerukale prismabinoklile. Sellele roof-tüüpi Nikoni binoklile (pilt1) on finnstick valmistatud ise. Tavalisele puukaikale on lisatud puust kolmnurkne osa, mis käib binokli alla ja kiilutakse sinna lihtsalt kinni. See finnstick pole binokli külge kinnitatud ja teda saab igal hetkel binokli küljest ära tõmmata ja tagasi panna.

Osadele binoklitele (pilt2) on ka spetsiaalselt valmistatud finnsticke saadaval. Siin on Leica binoklile tehtud plastikust finnstick. Binokli alla käib plaat ja pealtpoolt pannakse see krõpsudega kinni. Analoogse sticki saab ka ise teha. Krõpsude asemel võib kasutada kinnitõmmatavat rihma ja binokli alla käiva plaadi võib teha puust. See stick on kogu aeg binokli küljes kinni. Pikematel vaatlustel on selline variant parem.

Artikli allikas: www.estbirding.ee

Asulates kaevatakse sageli ohtrate vareste üle, kes lärmavad ja roojavad ning segavad inimeste elu. Enamasti on need künnivareste kolooniad ja hakkide ööbimiskogumid. Tartu Ülikooli teadlased koostasid 2007. a. ülevaate vareslaste võimalikest ohjamismeetoditest ja nende tulemuslikkusest ning  ohjamise näidiskava Tartumaa jaoks. Selle töö leiad siit.

Eesti Ornitoloogiaühing andis välja Eesti lindude värviraamatu, kus ootab värvimist meie 20 tuntumat lindu, keda hiljem on lihtne ära tunda looduseski. Värviraamat sobib nii mudilasele kui koolilapsele, kontoriametnikule kui vanaemale-vanaisale, nii algajale linnuhuvilisele lindudega tutvumiseks kui ka kogenud ornitoloogile oma teadmiste kontrollimiseks. Tegemist on värviraamatu 1. osaga, teine osa on kavas välja anda järgmisel aastal.

Raamatu on koostanud ja kujundanud Elo Hermann ja Marge Nelk firmast ÕÄ, joonistused on teinud Triin Kaasiku. Värviraamatut on võimalik soetada Rahva Raamatu ja Apollo poodidest, Tartu Loodusmajast.

Eesti Ornitoloogiaühingust on võimalik raamatut osta soodushinnaga 2.50 EUR. Raamatut saab osta EOÜ kontorist (Veski  Tartu, tasumine sularahas), alates 5tk on võimalik tellida ka postiga Omniva pakiautoimaatidesse. Postiga saatmisel lisandub postikulu.

Lisateave ja tellimine: Elo Hermann, elo.hermann@teec.ee

Sellest trükisest saad teada, kuhu linnud pesa rajavad, kuidas ja millest pesa ehitavad, kuidas käib munemine, haudumine ja koorumine ning kuidas käituda linnupesa leidmisel. Lisaks on trükises fotod erinevatest pesa- ja munatüüpidest. Vaata trükist siit.

Sellest trükisest saad teada, kes on Eestis rändlinnud, miks, kuhu ja millal nad rändavad, millised ohud neid varitsevad jm. Trükis on illustreeritud joonistuste, fotode ja kaartidega. Loe trükist siit.

2014. aastal korraldas EOÜ üle Eesti koolides loenguid lindudega seotud teemadel: kohastumused, ränne, pesaelu, inimetegevus ja põllumajandus. Projektis osales 98 kooli, loenguid kuulas 2215 õpilast ja vähemalt 110 õpetajat. Programmi toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus. Siit leiad kõik esitlused ja töölehed.

Esitlused (PowerPoint)
 

Töölehed (pdf)
Kohastumused värviline
Linnud ja inimtegevus värviline
Lindude ränne värviline
Linnud ja põllumajandus värviline
Lindude pesaelu värviline

Ehk oled kodu juurde üles pannud pesakasti kuldnokale või tihasele, aga kas teadsid, et pesakasti saab teha ka linavästrikule või musträstale? Ja peale pesakasti on veel hulk muid võimalusi, kuidas linde oma aeda meelitada. Millistele lindudele on võimalik teha pesakaste ja pesaaluseid, kuidas neid meisterdada ja hooldada, kuidas sulelisi sõpru röövloomade eest kaitsta ja milised linnud sinu koduaias elavad - seda saad teada trükisest "Suvised aialinnud ja nende abistamine".

Eesti Ornitoloogiaühing koostöös ettevõtetega 5D Vision ja Walk & Learn on loonud nutika linnumääraja. See aitab algajal linnuhuvilisel looduses kohatud linnuliiki tuvastada silma hakanud tunnuste, näiteks suuruse, noka kuju, värvuse, elupaiga vm järgi. Määraja sisaldab 267 Eesti linnuliiki ehk kõik siin regulaarselt pesitsevad, talvitavad ja läbirändavad linnud ning ka mõned haruldused. Iga liigi kohta on määrajas kirjeldus, pildid, helisalvestis, levikukaart jm. Määrajast on valminud veebikeskkond ja õues kasutamiseks nutirakendus "Eesti linnud". Nii veebimääraja kui ka rakendus on kõigile tasuta.

Linnumääraja veebikeskkond on osa uuest portaalist eLoodus, kus lisaks lindudele on ka taimede, kalade, imetajate jt liigirühmade määrajad. Portaali aluseks on Soome LuontoPortti OY veebikeskkond NatureGate, mille Eesti versioon on loodud ettevõtte 5D Vision juhtimisel. Linnumääraja veebiversioonis saab liikidega tutvuda fotode vahendusel, nutirakendus põhineb joonistustel. Portaalist leiab ka näidistöölehti õppetööks, üldinfot lindude kohta ja mõne lisafunktsiooni.

Nutika linnumääraja sihtrühm on peamiselt eesti keelt valdav uudishimulik inimene, loodusesõber või algaja linnuvaatleja sõltumata vanusest. Nutimääraja rakendust või veebilehte on hea abivahendina kasutada ka lindudega seotud teemade käsitlemisel koolides, õppeprogrammides jm. Nutikas linnumääraja innustab nö tavalisi inimesi lindudele rohkem tähelepanu pöörama ja tekitab suuremat huvi ümbritseva looduse vastu ning teeb lindude vaatamise ja määramise põnevamaks.

Nutika linnumääraja veebikeskkond asub aadressil http://linnud.loodus.ee. Nutirakendust "Eesti linnud" saab Android süsteemi nutiseadmetele alla laadida Google Play kaudu ja Apple`i toodetele AppStorest. Rakenduse suurus on umbes 35MB, selle kasutamiseks on vajalik Android OS 4.0 või uuem süsteem. Rakendus töötab ilma internetita, seda on soovi korral vaja vaid lisafunktsioonideks (helid ja kaardid). Peagi tuleb välja ka spetsiaalselt tahvelarvutitele optimeeritud versioon.

Nutikat linnumäärajat täiendatakse ja parandatakse pidevalt vastavalt kasutajate tagasisidele ja võimalustele. Tähelepanekud ja soovitused palume saata aadressil riho.kinks@eoy.ee.

Eesti Ornitoloogiaühing tänab abi eest Kristjan Adojaani, Elo Hermanni, Veljo Runnelit, Marko Petersoni ja teisi, kes määraja loomisele kaasa aitasid. Nutikat linnumäärajat toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus, eLooduse portaali valmimist finantseeriti programmi "Keskkonnahariduse arendamine" alusel Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest.

Lisateave: riho.kinks@eoy.ee, 7 422 195

Lindude talvise toitmise kohta leiab internetist jm palju juhiseid ja muid materjale. Sageli on need üsna erinevad ja isegi vastukäivad. Väga harva leiab aga viiteid teadusuuringutele, millel need juhtnöörid ja väited põhinevad. Tartu Ülikooli loomaökoloogia teaduri Marko Mägi lühiülevaadet sellest, mida ütlevad teadaolevad teadusuuringud lisatoitmise võimaliku mõju kohta värvulistele saad lugeda siit.

Eesti Ornitoloogiaühing on loonud kolm linnumängu, mida saab mängida nii arvutis kui ka suurema ekraaniga nutiseadmetes. Mängus "Leia lind!" tuleb kuuest erinevast elupaigast linnud üles leida. Valida on kaks raskustaset ja selle abil on võimalik tundma õppida 138 linnuliiki. Lindude rände mängus saab 15 linnuliigi abil teada, kuhu ja kuidas meie linnud rändavad, kus on nende talvitusalad ja muid huvitavaid teadmisi rände kohta. Kolmandas mängus saab harjutada lindude loendamist. Mängus tuleb hinnata lindude arvu erinevat tüüpi möödalendavates parvedes. Mängimiseks on soovitatav kasutada oma seadme brauseri kõige uuemat versiooni. Leitud vigadest ja ettepaneutest palume teada anda aadressil riho.kinks@eoy.ee. Linnumängude loomist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus. Vaata ja mängi!

Digiscoping’u all mõistetakse digikaamera või -telefoni ühendamist vaatetoruga, mille tulemusena saadakse mitmekümnekordse suurendusega foto või video. Vaatetoru ja kaamera optilise võimekuse kombineerimine võimaldab tublisti ületada traditsiooniliste teleobjektiivide võimalusi ning tihti on tehnikagi palju kompaktsem.

Digiscoping’u ajastu algas umbes kakskümmend aastat tagasi. Toona oli tegemist peamiselt üksikute entusiastide kodustes tingimustes valmistatud rakistega. Selle konstruktsiooni ülesseadmine oli tihti keerukas ja aeganõudev. Samuti ei olnud digikaamerad siis veel disainitud pildistamiseks läbi mingi optilise lisaseadme. Uus kontseptsioon äratas kiiresti huvi loodusvaatlejate hulgas. Digiscoping’u abil saadud fotod levisid internetifoorumites, inspireerisid järjest enam seda uut võimalust proovima ja arendama. Optika ja digitehnoloogia kombineerimine on arenenud väga kiirelt.

Praeguseks on vaatetorude valmistajad muutnud seadmed kaamera- või telefoniadapteri abil lihtsalt ja kiirelt liidetavaks. Tooted on arenenud peamiselt kahes suunas: nutitelefonide ning peegel- või hübriidkaamerate ühendamiseks mõeldud adapterid. Digiscoping kompaktkaameratega on jäämas tagaplaanile. Abivahendid on olemas ka telefoni ja binokli ühendamiseks.

Pilti saab teha ka lihtsalt telefoni või fotoaparaati vastu vaatetoru okulaari hoides. Adapter fikseerib aga kaamera stabiilselt ja hoiab selle objektiivi samal joonel vaatetoru okulaari optilise teljega, mis on oluline kvaliteetsema pildi saamiseks. Nii on ka käed vabad vaatetoru täpseks suunamiseks ja teravustamiseks. Adapterite valik on väga lai – universaalsetest telefonikinnitustest ainult ühele tootele disainitud mudelini. Kõige parema tulemuse annab konkreetse vaatetoru ja seadme ühendamiseks loodud spetsiaalne adapter. Selliseid võib üldiselt leida vaid enim kasutatavatele ja tuntuimatele telefoni- ja kaameramarkidele. Milline on parim võimalus konkreetse toru ja telefoni või fotoaparaadi ühendamiseks, seda tuleb uurida tootja kodulehelt, küsida müügiesindajalt või sageli lihtsalt guugeldada. Telefoniadapterite ja abivahendite hinnad algavad umbes kümnest eurost ja küündivad üle saja, peegelkaamera kindlale mudelile loodud adapter võib maksta aga isegi üle 500 euro.

Nagu iga uus asi vajab ka digiscoping kiirelt kvaliteetse pildi tegemiseks katsetamist ja harjutamist. Alustada tasub suuremate liikumatute objektidega. Mida suurem suurendus, seda enam mõjutab pildi kvaliteeti vaatlustoru või kaamera pisimgi värin. Seda aitab vähendada kvaliteetne stabiilne statiiv ja sujuva liikuvusega pea, samuti on soovitatav kasutada distantspäästikut. Mitmel telefonimudelil saab selleks pruukida kõrvaklappide juhtmel olevaid helivaljuse reguleerimise nuppe.

Parima kvaliteediga, fotokonkursile sobivaid pilte saab praegu üldiselt teha siiski vaid peegelkaamera ja spetsiaalse keermega adapteri abil, mis kinnitub otse kaamera bajonetile. Vaid üksikud adapterid võimaldavad kasutada kaamera automaatset teravustamist. Vaja on ka häid valgusolusid, eriti telefoniga pildistades. Muidugi mõjutab tulemust oluliselt vaatlustoru kvaliteet. Digiscoping on peamiselt hea ja lihtne vahend haruldaste ja huvitavate vaatluste tõendamiseks ja jäädvustamiseks, fotolt hiljem liigi määramiseks, rõngaste lugemiseks vm täpsustuste tegemiseks.

Digiscoping’u plussid ja miinused.

• Võimalik väga suur suurendus.
• Pilti saab teha kaugelt ja linde häirimata.
• Võib asendada fotoaparaati või teleobjektiivi.
   
• Kaamera kinnitamisele ja teravustamisele kulub aega.
• Liikuva objekti pildistamine on keeruline.
• Vajab häid ilmastiku- ja valgusolusid.
• Pildi kvaliteet.

Tekst: Richard Viidalepp, Focus Nordicu Eesti piirkonnajuht

 
Pildistamisel on kasutatud telefoni iPhone 6s või SE, Kowa iPhone`i adapterit, vaatetoru Kowa 884, okulaari TE-11WZ 25-60x maksimaalset suurendust, mis teeb fookuskauguseks ca 1740 mm. Fotod: Robert Wilton

 
IPhone 6, kõrvaklapid distantspäästikuna, Kowa fotoäpp, Focus Phone scope universaaladapter, 
Kowa TE-11WZ 60x suurendus, Kowa Prominar TSN773 vaatetoru. Fotod: Richard Viidalepp

 
Fotoaparaat Panasonic GF-1, 30mm objektiiv, Nikon 82ED vaatetoru 30x suurendus, fotokas surutud vastu vaatetoru ilma adapterita, distants kajakani 51 meetrit. Fotod: Aivar Veide

 
Pildistatud vist mingi Samsungi telefoniga läbi Zeissi vaatetoru, suurendus umbes 30-40x, Focus universaaladapter. Fotod: Riho Kinks, Andres Kalamees

Kowa keermega adapter Canoni peegelkaamerale.

Kowa adapter iPhone`le 

Focus universaaladapter telefonidele.

1. Käitumine looduses
   1.1. Looduses liikumisel lähtu igaüheõigusest. Kõikjal looduses ja kultuurmaastikul, sõltumata maa omandivormist, on lubatud liikuda jalgsi, jalgrattal, paadiga või ratsa loodust risustamata ja loodusele ning maaomanikule kahju tekitamata. [9]
   1.2. Tähistatud või piiratud eravaldustesse ja piiratud aladele võib siseneda ainult valduse omaniku selgel loal.
   1.3. Järgi alati kõiki liikumispiiranguid, mis on kehtestatud looduskaitsealadel. Sihtkaitsevööndis on keelatud inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas ja rändlindude koondumiskohas, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti. Loodusreservaatides on kehtestatud aastaringne liikumiskeeld. [1]
   1.4. Kõik, mis sa tõid endaga loodusesse kaasa, vii tagasi.
2. Lindude vaatlemine
   2.1. Pea meeles, et lindude vaatlemine võib häirida lindude heaolu – tähtis on hoida nende häirimist võimalikult minimaalsena.
   2.2. Osad linnuliigid on häirimisele iseäranis tundlikud. Tutvu linnuraamatutega ning õpi tundma liike ja nende käitumist.
   2.3. Linnuvaatluskohti külastades liigu võimalusel vaikselt ja rahulikult, räägi tasasel toonil. Vali hääl, jooksmine ja/või ragistamine häirib linde ning peletab nad eemale.
   2.4. Pane tähele, kuidas lind käitub. Ära ligine linnule, kes on silmanähtavalt erutunud (läheb lendu, häälitseb ja käitub ärevalt, teeskleb vigast). Peatu ja võimalusel eemaldu ettevaatlikult. Kui vanalind teeskleb vigast, jälgi, et ei astuks peale võimalikule läheduses asuvale pesale.
   2.5. Väldi lindude lendu ajamist. Rändelt saabunud linnud (veelinnud, kahlajad jt) vajavad jõuvarude täiendamist.
   2.6. Kui vaatled linde autost, siis püsi autos nii kaua kui võimalik. Linde häirib auto vähem kui inimene.
   2.7. Hoidu lindude häirimisest pesitsusajal. Enamike linnuliikide peamine pesitsusaeg jääb vahemikku 1. aprill kuni 31. juuli, kuid meil on ka varasemaid ja hilisemaid pesitsejaid.
   2.8. Tutvu enne kaitsealadele ja kaitsealuste lindude pesitsuskohta minekut ala kaitse-eeskirjaga. Osade lindude pesitsusaladele on seatud pesitsusaegne liikumiskeeld. Sõltuvalt alast võib see näiteks kotkaste ja must-toonekure elupaikades olla ajavahemikul 1. veebruarist kuni 31. augustini. [1]
   2.9. Ära ligine lindude pesitsuskolooniatele, mänguplatsidele (nt tedred, rohu- ja mudanepid, tutkad), toitumis- ja ööbimiskohtadele. Enamasti on tegemist inimpelglike, haruldaste ja kaitsealuste liikidega, kes jäävad inimeste lähenemisel vait või lendavad aegsasti minema.
   2.10. Lindude peibutamine helisalvestistega on pesitsusajal keelatud, sest see mõjutab lindude käitumist ja võib häirida pesitsusedukust. [1, 17, 18]
   2.11. Kui avastad linnu pesa, siis eemaldu sellest võimalikult kiiresti. Pikem pesa juures viibimine võib aidata kiskjatel avastada pesa või takistada vanalindudel poegi toitmast. Osad liigid on tundlikumad ja võivad munade või poegadega pesa ka hüljata.
   2.12. Keelatud on korjata linnumune [1,6].
   2.13. Kui avastad I või II kaitsekategooria linnuliigi uue leiukoha, siis tuleb leiuandmed edastada nädala jooksul Keskkonnaameti vastava regiooni e-posti aadressile. I kaitsekategooria linnuliigi asukoha avaldamine massiteabevahendites on keelatud. [15] Keskkonnaameti regioonide kontaktandmed leiad siit: https://www.keskkonnaamet.ee/et  
   2.14. Teiste inimestega suheldes ole viisakas. Sinu suhtlemine ja käitumine esindab ka kõiki teisi linnuvaatlejaid ja kujundab linnuvaatlejate maine.
   2.15. Austa kaasvaatlejate huvisid, õigusi ja oskusi. Ole abivalmis algajate linnuvaatlejate suhtes.
   2.16. Kui sa märkad linnuvaatleja või kellegi teise ebaeetilist käitumist looduses, hinda olukorda ja vajadusel sekku. Sekkudes teavita isikut kohatust käitumisest ja palu tegevus lõpetada. Kui märkad õigusrikkumist, teavita sellest Keskkonnainspektsiooni telefoninumbril 1313.
   2.17. Lindude otsene häirimine on põhjendatud vaid ametliku seire- ja teadustöö tegemisel Keskkonnaameti loal (nt helisalvestistega peibutamine, pesitsuskolooniate külastamine pesitsusedukuse hindamiseks jms).
   2.18. Kui leiad rõngastatud linnu või linnurõnga, teavita sellest aadressil matsalu@envir.ee. Märgi võimalikult täpselt üles rõngal olevad andmed, linnuliik, leiukoht ja –aeg. Täpsem info: http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-tegevused/lindude-rongastusinfo-ja-vaatlused 
   2.19. Ära jäta oma vaatlusi enda teada, vaid märgi need kindlasti üles ka linnuvaatluste andmebaasi (https://elurikkus.ut.ee) või anna neist teada feno@eoy.ee. Juhuvaatlustel on suur väärtus, et analüüsida ja mõista lindude leviku ja arvukuse muutusi.
3. Lindude pildistamine
   3.1. Pildistatava linnu heaolu on tähtsam kui mistahes hea ja unikaalne foto. Loobu pildistamisest ja/või filmimisest, kui see kahjustab mingil viisil linnu heaolu. [17, 19]
   3.2. Tutvu linnuraamatutega ning õpi tundma liike ja nende käitumist. Mida haruldasem on lind, seda põhjalikumalt peavad olema sinu teadmised, hoolivus ja austus linnu vastu selleks, et teda pildistada või filmida. I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda Keskkonnaameti luba pesitsuspaikade filmimiseks ja pildistamiseks. [15, 17, 18, 19, 20]
   3.3. Kasuta lindude pildistamiseks võimalusel varjet. Ära sisene ega lahku varjest, kui linnud on varje läheduses. Kui linnud varjet võõrastavad ja/või ei naase tagasi sinna, kus nad tavapärastelt toimetasid, eemalda viivitamatult varje. Pigem alusta pildistamist kaugelt ja varjet vaikselt lähemale paigutades, nõnda harjuvad linnud varjega paremini. Linnud harjuvad varjega umbes ühe nädala jooksul. [17, 18]
   3.4. Väldi välgu ja kunstliku valguse kasutamist lindude pildistamisel ja filmimisel hämaras, öösel ja pesade juuresolekul, sest see võib lindu ajutiselt pimestada ja häirida pesitsemist. Pimestatud lind võib ära lennates põrgata kokku lennuteele ette jäävate objektidega ja saada viga. [14, 18]
   3.5. Ära murra või lõika pesa juurest ära „ülearuseid“ objekte (nt taimi), et saada ilusaimaid pilte – see paljastab pesa võimalikele kiskjatele, teistele inimestele ja muutlikele ilmastikutingimustele. Pesa ümbruse muutmine peab olema nii minimaalne kui võimalik. Taasta pildistamise koht algsesse seisundisse pärast igat pildistamist. Ära jäta endast maha tegevusjälgi! [17, 18, 20]
   3.6. Lindude pildistamisel eelista teleobjektiive või digiscopingut– see häirib linde vähem.
   3.7. Ära lenda drooniga või muu lennuvahendiga lindude toitumis-, puhkamis- ja ööbimiskoha ligiduses, kus see võib linde häirida.
   3.8. Järgi kõiki seadusest tulenevaid piiranguid kaitsealadel ja eramaadel (vt punkt 1). Suletud või liikumispiiranguga alal viibimiseks tuleb hankida luba. [17, 19, 20]
   3.9. Kui plaanid pildistada mõnda kindlat linnuliiki, siis võimalusel konsulteeri kogenuma fotograafi või linnuspetsialistiga – nõnda tegutsedes saad olla kindel, et väldid võimaliku kahju tekitamist linnu heaolule.
4. Lindude lisatoitmine ja pesakastid
   4.1. Veelindude (pardid, luiged) lisatoitmine on aastaringselt keelatud, välja arvatud juhul, kui Keskkonnaamet teeb vastava üleskutse.  Veelindude toitmisega soodustad nende talveks paigale jäämist, mis võib lõppeda nende hukkumisega.
   4.2. Värvulisi võib (aga ei pea) talvisel ajal täiendavalt toita, kuna see aitab osadel neist talvistes tingimustes toime tulla. Toitmist võiks alustada mitte kalendrikuupäeva järgi, vaid siis, kui päevased miinuskraadid ja/või lumikate on kestnud vähemalt nädala.
   4.3. Kui oled alustanud värvuliste talvise lisatoitmisega, siis tuleb toitmisega jätkata kuni talve möödumiseni. Lindude toitmine tuleb lõpetada hiljemalt aprillis, suvine lisatoitmine pole mõistlik.
   4.4. Hoia lindude söötmispaik ja toit puhas, et see ei levitaks nakkusi. Halvaks läinud toit viska ära. Loe põhjalikumaid väikelindude toitmise juhiseid siit: www.eoy.ee/node/418 
   4.5. Hoolda ja puhasta lindude pesakaste igal aastal vähemalt korra (enne pesitsushooaega), lisaks soovitavalt ka sügisel.
   4.6. Pesakast ja toidumaja peab olema ehitatud ja paigaldatud selliselt, et see ei soodustaks kiskjate ligipääsu. Loe põhjalikumaid pesakastide ehitamise juhiseid siit: http://www.eoy.ee/node/432
5. Märgistamine
   5.1. Linde võib märgistada ainult rõngastamisluba omav isik. Märgistajal peab märgistamise ajal luba kaasas olema [1].
   5.2. Lindude rõngastamisel on kõige tähtsam linnu heaolu. Käsitle igat lindu hoolsalt, õrnalt, vaikselt ja lugupidamisega ning seda vähima võimaliku ajaga [3].
   5.3. Pärast rõngastamistegevust ja vajalike andmete kogumist tuleb lind koheselt vabastada.
   5.4. Püüa ja rõngasta korraga vaid nii palju linde, kui sa suudad neid turvaliselt käsitleda [3].
   5.5. Pea meeles, et võrgus või püünises olev lind on haavatavas seisundis, kus ta ei saa end kaitsta. See põhjustab talle stressi, lisaks ta ei saa end kaitsta kiskjate ega ilmastikutingimuste eest (otsene päikesevalgus, vihm ja tuul) [8].
   5.6. Sulge võrgud ja püünised, kui läheduses on röövlinnud või kiskjad, kui ilmastikutingimused on muutunud halvaks (nt vihm, tugev tuul) või kui oled rõngastamise lõpetanud [3].
   5.7. Kontrolli võrke nii tihti kui olukord nõuab, aga mitte harvemini kui 30 minuti järel, otsese päikesevalguse käes olevaid võrke ja püüniseid iga 10 minuti järel [8]. Keelatud on jätta võrke ja püüniseid pikaks ajaks järelevalveta [3].
   5.8. Kasuta õigeid rõngasuurusi iga linnu jaoks [3]. Jälgi, et rõngas oleks paigaldatud korrektselt ja ei tekitaks hiljem linnule potentsiaalseid vigastusi.
   5.9. Haigete ja vigaste lindude rõngastamine on rangelt keelatud [2].
   5.10. Keelatud on rõngastada linde, kelle liigilises kuuluvuses pole rõngastaja absoluutselt kindel [2].
   5.11. Kui lindude püüdmise ja rõngastamise käigus ilmneb lindudel vigastusi või hukkumisi, siis hinda üle oma rõngastamismeetodid ja likvideeri koheselt puudused [3].
   5.12. Ole kursis uusimate märgistamismeetodite ja -tehnikatega ning rakenda neid lindude püüdmisel, käsitlemisel ja rõngastamisel eesmärgiga suurendada lindude turvalisust [3].
   5.13. Juhenda tulevasi rõngastajaid ja teisi linnuhuvilisi [3].
   5.14. Märgistaja on kohustatud loa andjale esitama märgistamise kohta aruandeid. Kindlusta, et sinu andmed oleksid täpsed ja täielikud. [1]
   5.15. Eravalduses ja muudel suletud aladel rõngastamiseks tuleb taotleda valduse omanikult luba [3]. Looduskaitsealadel liikudes kehtivad märgistajale samad nõuded nagu teistele (vt punkt 1), liikumispiiranguga alal rõngastamiseks tuleb taotleda Keskkonnaametilt luba (nt laidudel kehtib pesitsusaegne liikumiskeeld).
   5.16. Küsi ja aktsepteeri teiste rõngastajate konstruktiivset kriitikat [3].
   5.17. Kui märkad lindude väärkohtlemist rõngastamise käigus, teavita sellest rõngastajat. Kui olukord ei parane, teavita toimuvast Keskkonnaagentuuri Matsalu rõngastuskeskust aadressil matsalu@envir.ee või telefonil 4724220 või helista Keskkonnainspektsiooni telefonil 1313. [3]
6. Linnujaht
   6.1. Linnujahil järgi Eesti jahinduse head tava. [5]
   6.2. Õpi jahilinde hästi tundma: küttides pead olema täiesti kindel, et ei lase valet liiki.
   6.3. Linnujaht on kevadel ja lindude pesitsusajal keelatud. Jahilindude jahiaegu reguleerib Jahieeskiri. [4]
   6.4. Küti säästlikult, arvestades ulukiasurkondade jätkusuutlikkust. Väldi nende jahilindude küttimist, kelle asurkond Eestis või Euroopas on ohustatud või vähenemas (soopart, merivart, punapea-vart, tõmmuvaeras ja hallrästas).
   6.5. Ära küti rohkem linde, kui sina ise ja sinu lähedased toiduks vajavad. [5]
   6.6. Veelinnujahil on keelatud pliihaavlitega küttimine, sest pliihaavlid on ohuks veelindude, neist toituvate kiskjate ja ka inimese tervisele. [8] Samal põhjusel tuleks pliilaskemoona vältida ka muude jahtide käigus.
   6.7. Linnujahil on keelatud kasutada peibutusena elektroonilisi vahendeid ja elusaid linde [7]. Võimalusel ära kasuta topiseid või liigutatavaid kujusid, vaid ainult tehislikke staatilisi kujusid, kas ujuvaid (ankurdatuid) või maasse kinnitatuid.
7. Muud lindudega seotud tegevused
   7.1. Metsade majandamisel arvesta lindude pesitsusaegse raierahuga. Linnukaitse seisukohast on optimaalseim raierahu periood 1. aprillist kuni 31. juulini, kuna võimaldab pesitsusaegset kaitset suurele osale linnuliikidest. [12]
   7.2. Niida ja lõika võsa hilissuvel ja sügisel. Varem niites ohustad pesitsevaid linde ja nende poegi.
   7.3. Kasuta linde ja loomi säästvaid niitmistehnikaid. Niida põllu keskelt väljapoole, mitte väljastpoolt sissepoole – nii saavad linnud ja väiksemad loomad põgeneda põllumaa servaaladele.
   7.4. Põllupidamisel kasuta võimalikult vähe taimekaitsevahendeid ning säilita erinevaid maastikuobjekte (nt kiviaiad, hekid, puistu- ja niiduribad), mis aitavad säilitada lindude pesitsus- ja toitumiskohti.
   7.5. Hoidu suurte klaaspindadega hoonete rajamist rannikule, suurjärvede äärde ja teistesse teadaolevatesse väikelindude koondumispaikadesse, vajadusel kasuta spetsiaalseid lindudele nähtavaid klaasitüüpe. Sügiseseks rändeajaks (augusti keskpaik kuni oktoobri algus) muuda klaaspinnad lindudele nähtavaks, et nad ei lendaks klaasidesse. Selleks tõmba ette kardinad või kleebi aknale kaunistusi, maalriteipi, märkmepaberit jms. Püsivama lahenduse saamiseks kasuta dekoor- või madala peegeldusteguriga klaase või kata aknad peegeldust vähendava kilega. [11]
   7.6. Õpi selgeks põhitõed, mida teha „leitud“ linnuga ja kuidas hättasattunud linde aidata. Juhised leiad siit: http://www.eoy.ee/node/429 
   7.7. Linnuvaatluskohti külastades hoia kaasas olevaid lemmikloomi rihma otsas või enda kõrval, sest linnud tunnevad end neist ohustatuna.
   7.8. Aias ja looduses vabalt ringi liikuvad kassid on lindudele väga suur oht. Kasside pidamine piiratud territooriumil (oma aias) on küll eeskirjadega lubatud, kuid see ei vähenda nende ohtlikkust. Hulkuvatest kassidest tuleb teavitada omavalitsust.
   7.9. Kui plaanid endale osta lemmikloomaks mõne puurilinnu, siis eelnevalt kontrolli, kas lind on saadud seaduslikul viisil ja kas tegemist võib olla mõne ohustatud liigiga. Loodusest hangitud linnu- ja loomaliikidega kauplemine on nende elupaikade hävitamise järel suuruselt teine oht elurikkuse püsimisele. Ohustatud liikidega rahvusvahelist kauplemist reguleerib CITES ehk Washingtoni konventsioon: http://www.envir.ee/et/cites

Kuidas valmis linnuhuvilise meelespea ja miks?

Linnuvaatlemise ja –fotograafia eetika on mujal maailmas juba aastaid kirjalikult kujul olemas, kuid Eestis ei ole eetiliste põhimõtete kogumit sellisel kujul varasemalt koostatud. Seoses sellega, et ka meie maal on lindude vaatlemine ja pildistamine järjest rohkem populaarsust kogumas, on igal aastal kasvanud vajadus linnusõbraliku käitumise juhise järgi, mis oleks kokkuvõtlik ja hõlpsasti leitav. Linnuhuvilise meelespea ei koonda mitte ainuüksi eetilisi käitumisjuhiseid, vaid hõlmab ka muud olulist teavet, mis võiks linnusõpradele huvi pakkuda – nõnda on kajastatud väga erinevad teemad alates lindude vaatlemisest kuni linnusõbralike võteteni põllumajanduses. Linnuhuvilise meelespea on koostatud Eesti Ornitoloogiaühingu algatusel ja selle valmimiseks kulus ligikaudu kolm kuud. Põhikoostajaks oli Tiiu Tali, lisaks aitasid nõu ja jõuga Meelis Uustal, Liis Keerberg ja Riho Marja. Meelespea kirjutamisel kaasati ka EOÜ nõukogu, Kotkaklubi, Estbirding, loodusfotograafid ja meililisti linnuhuvilised@lists.ut.ee liikmed.

Lisainfo: Tiiu Tali, kontakt: tali.tiiu@gmail.com

Viidatud allikad:

1. Looduskaitseseadus. Riigi Teataja. RT I, 18.04.2017,3.                          https://www.riigiteataja.ee/akt/118042017003?leiaKehtiv
2. Kastepõld, T. (1978). Rõngastaja meelespea. Tallinn, kirjastus Valgus, 35 lk.
3. The Bander’s Code of Ethics. https://www.pwrc.usgs.gov/BBl/resources/ethics.cfm
4. Jahieeskiri. Riigi Teataja. RT I, 15.07.2016, 2.                                       https://www.riigiteataja.ee/akt/115072016002?leiaKehtiv
5. Jahinduse hea tava. Eesti Jahimeeste Selts. http://www.ejs.ee/eesti-jahinduse-hea-tava/
6. Linnumunade korjamine ja lindude häirimine pesitsusajal on keelatud.2013. Keskkonnainspektsioon. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/linnumunade-korjamine-ja-lindude-hairimine-pesitsusajal-on-keelatud?id=66139296
7. Jahiseadus. Riigi Teataja. RT I, 01.12.2015, 7                                          https://www.riigiteataja.ee/akt/101122015007?leiaKehtiv
8. Sutherland, W. J., Newton, I., Green, R. E. (2004) Bird Ecology and Conservation. A Handbook of Techniques. New York, Oxford University Press, 386 pp.
9. Liikumine looduses ja igaüheõigus. 2015. Keskkonnaministeerium.        https://www.eesti.ee/est/keskkond_loodus/looduskaitse/liikumine_looduses_igauheoigus
10. Linnud ja põllumajandus. 2014. Eesti Ornitoloogiaühing                                         www.eoy.ee/sites/default/files/Linnud_ja_p6llumajandus_seanss.ppsx
11. Uustal, M. (2015). Klaaspinnad põhjustavad rändlindude hukkumist, Eesti Ornitoloogiaühing. http://www.eoy.ee/node/864
12. Lõhmus, A. (1999). Eesti metsalinnustiku kaitse. Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu.
13. European Red List of Birds. 2015. BirdLife International. http://ec.europa.eu/environment/nature/conservation/species/redlist/downloads/European_birds.pdf
14. Guynup, S. (2017). Is Flash Photography Safe for Owls?                                                                    http://www.audubon.org/news/is-flash-photography-safe-owls
15. Ülevaade liigikaitsest Eestis. Keskkonnaministeerium. www.envir.ee/et/liigikaitse
16. Erickson, W. P., Johnson, G. D., Young, D. P. (2005). A summary and comparison of bird mortality from anthropogenic causes with an emphasis on collision. USDA Forest Service Gen. Tech. Rep. PSW-GTR-191.
17. The Nature Photographers’ Code of Practice. The Royal Photographic Society. www.rps.org/~/media/Files/Learning/Downloads/Code%20of%20Practice%20Rebranded.ashx
18. Australian Photographic Society. Birds at Nest. www.a-p-s.org.au/index.php/birds-at-nest
19. Australian Photographic Society. Code of Conduct.    www.a-p-s.org.au/index.php/nature-code                                           
20. Photographic Society of America. Code of Practice for Nature Photographers.    https://psa-photo.org/index.php?nature-code-of-practice

Ülejäänud kasutatud kirjandus:

• ABA linnuvaatleja eetikakoodeks. Ameriacn Birding Association. http://listing.aba.org/ethics/
• Klubi Estbirding liikide kogumise ehk listingu reeglid 7.0, http://www.estbirding.ee/varamu
• Tartes, U. (2009). Loodusfoto eetikast. http://www.looduskalender.ee/node/3165
• Dato’ Dr Amar-Singh HSS (2014). Birding and bird photography ethics. https://photographyandbirds.wordpress.com/the-importance-of-bird-conservation/birding-bird-photography-ethics/
• Vabariigi Valitsuse 23.05.2013 määrus nr 79 “Jahiuluki ebaseadusliku hukkamise või jahiuluki elupaiga hävitamise või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise alused ja kahjumäärad”. RT I 29.05.2013, 10.
• Rajasaar, V. (2012). Verepiisad loodusfotol. http://www.vinkelheli.com/verepiisad-loodusfotol-vereta-jaht-fotoaktsiooni-artikkel-loodusfoto-ja-uldse-looduse-kasutuse-eetikast/

2014. aastal korraldas EOÜ üle Eesti koolides loenguid lindudega seotud teemadel: kohastumused, ränne, pesaelu, inimetegevus ja põllumajandus. Projektis osales 98 kooli, loenguid kuulas 2215 õpilast ja vähemalt 110 õpetajat. Programmi toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus. Siit leiad kõik esitlused ja töölehed.

Esitlused (PowerPoint)
 

Töölehed (pdf)
Kohastumused värviline
Linnud ja inimtegevus värviline
Lindude ränne värviline
Linnud ja põllumajandus värviline
Lindude pesaelu värviline

Eesti Ornitoloogiaühing on loonud kolm linnumängu, mida saab mängida nii arvutis kui ka suurema ekraaniga nutiseadmetes. Mängus "Leia lind!" tuleb kuuest erinevast elupaigast linnud üles leida. Valida on kaks raskustaset ja selle abil on võimalik tundma õppida 138 linnuliiki. Lindude rände mängus saab 15 linnuliigi abil teada, kuhu ja kuidas meie linnud rändavad, kus on nende talvitusalad ja muid huvitavaid teadmisi rände kohta. Kolmandas mängus saab harjutada lindude loendamist. Mängus tuleb hinnata lindude arvu erinevat tüüpi möödalendavates parvedes. Mängimiseks on soovitatav kasutada oma seadme brauseri kõige uuemat versiooni. Leitud vigadest ja ettepaneutest palume teada anda aadressil riho.kinks@eoy.ee. Linnumängude loomist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus. Vaata ja mängi!

Lindude talvise toitmise kohta leiab internetist jm palju juhiseid ja muid materjale. Sageli on need üsna erinevad ja isegi vastukäivad. Väga harva leiab aga viiteid teadusuuringutele, millel need juhtnöörid ja väited põhinevad. Tartu Ülikooli loomaökoloogia teaduri Marko Mägi lühiülevaadet sellest, mida ütlevad teadaolevad teadusuuringud lisatoitmise võimaliku mõju kohta värvulistele saad lugeda siit.

Digiscoping’u all mõistetakse digikaamera või -telefoni ühendamist vaatetoruga, mille tulemusena saadakse mitmekümnekordse suurendusega foto või video. Vaatetoru ja kaamera optilise võimekuse kombineerimine võimaldab tublisti ületada traditsiooniliste teleobjektiivide võimalusi ning tihti on tehnikagi palju kompaktsem.

Digiscoping’u ajastu algas umbes kakskümmend aastat tagasi. Toona oli tegemist peamiselt üksikute entusiastide kodustes tingimustes valmistatud rakistega. Selle konstruktsiooni ülesseadmine oli tihti keerukas ja aeganõudev. Samuti ei olnud digikaamerad siis veel disainitud pildistamiseks läbi mingi optilise lisaseadme. Uus kontseptsioon äratas kiiresti huvi loodusvaatlejate hulgas. Digiscoping’u abil saadud fotod levisid internetifoorumites, inspireerisid järjest enam seda uut võimalust proovima ja arendama. Optika ja digitehnoloogia kombineerimine on arenenud väga kiirelt.

Praeguseks on vaatetorude valmistajad muutnud seadmed kaamera- või telefoniadapteri abil lihtsalt ja kiirelt liidetavaks. Tooted on arenenud peamiselt kahes suunas: nutitelefonide ning peegel- või hübriidkaamerate ühendamiseks mõeldud adapterid. Digiscoping kompaktkaameratega on jäämas tagaplaanile. Abivahendid on olemas ka telefoni ja binokli ühendamiseks.

Pilti saab teha ka lihtsalt telefoni või fotoaparaati vastu vaatetoru okulaari hoides. Adapter fikseerib aga kaamera stabiilselt ja hoiab selle objektiivi samal joonel vaatetoru okulaari optilise teljega, mis on oluline kvaliteetsema pildi saamiseks. Nii on ka käed vabad vaatetoru täpseks suunamiseks ja teravustamiseks. Adapterite valik on väga lai – universaalsetest telefonikinnitustest ainult ühele tootele disainitud mudelini. Kõige parema tulemuse annab konkreetse vaatetoru ja seadme ühendamiseks loodud spetsiaalne adapter. Selliseid võib üldiselt leida vaid enim kasutatavatele ja tuntuimatele telefoni- ja kaameramarkidele. Milline on parim võimalus konkreetse toru ja telefoni või fotoaparaadi ühendamiseks, seda tuleb uurida tootja kodulehelt, küsida müügiesindajalt või sageli lihtsalt guugeldada. Telefoniadapterite ja abivahendite hinnad algavad umbes kümnest eurost ja küündivad üle saja, peegelkaamera kindlale mudelile loodud adapter võib maksta aga isegi üle 500 euro.

Nagu iga uus asi vajab ka digiscoping kiirelt kvaliteetse pildi tegemiseks katsetamist ja harjutamist. Alustada tasub suuremate liikumatute objektidega. Mida suurem suurendus, seda enam mõjutab pildi kvaliteeti vaatlustoru või kaamera pisimgi värin. Seda aitab vähendada kvaliteetne stabiilne statiiv ja sujuva liikuvusega pea, samuti on soovitatav kasutada distantspäästikut. Mitmel telefonimudelil saab selleks pruukida kõrvaklappide juhtmel olevaid helivaljuse reguleerimise nuppe.

Parima kvaliteediga, fotokonkursile sobivaid pilte saab praegu üldiselt teha siiski vaid peegelkaamera ja spetsiaalse keermega adapteri abil, mis kinnitub otse kaamera bajonetile. Vaid üksikud adapterid võimaldavad kasutada kaamera automaatset teravustamist. Vaja on ka häid valgusolusid, eriti telefoniga pildistades. Muidugi mõjutab tulemust oluliselt vaatlustoru kvaliteet. Digiscoping on peamiselt hea ja lihtne vahend haruldaste ja huvitavate vaatluste tõendamiseks ja jäädvustamiseks, fotolt hiljem liigi määramiseks, rõngaste lugemiseks vm täpsustuste tegemiseks.

Digiscoping’u plussid ja miinused.

• Võimalik väga suur suurendus.
• Pilti saab teha kaugelt ja linde häirimata.
• Võib asendada fotoaparaati või teleobjektiivi.
   
• Kaamera kinnitamisele ja teravustamisele kulub aega.
• Liikuva objekti pildistamine on keeruline.
• Vajab häid ilmastiku- ja valgusolusid.
• Pildi kvaliteet.

Tekst: Richard Viidalepp, Focus Nordicu Eesti piirkonnajuht

 
Pildistamisel on kasutatud telefoni iPhone 6s või SE, Kowa iPhone`i adapterit, vaatetoru Kowa 884, okulaari TE-11WZ 25-60x maksimaalset suurendust, mis teeb fookuskauguseks ca 1740 mm. Fotod: Robert Wilton

 
IPhone 6, kõrvaklapid distantspäästikuna, Kowa fotoäpp, Focus Phone scope universaaladapter, 
Kowa TE-11WZ 60x suurendus, Kowa Prominar TSN773 vaatetoru. Fotod: Richard Viidalepp

 
Fotoaparaat Panasonic GF-1, 30mm objektiiv, Nikon 82ED vaatetoru 30x suurendus, fotokas surutud vastu vaatetoru ilma adapterita, distants kajakani 51 meetrit. Fotod: Aivar Veide

 
Pildistatud vist mingi Samsungi telefoniga läbi Zeissi vaatetoru, suurendus umbes 30-40x, Focus universaaladapter. Fotod: Riho Kinks, Andres Kalamees

Kowa keermega adapter Canoni peegelkaamerale.

Kowa adapter iPhone`le 

Focus universaaladapter telefonidele.

1. Käitumine looduses
   1.1. Looduses liikumisel lähtu igaüheõigusest. Kõikjal looduses ja kultuurmaastikul, sõltumata maa omandivormist, on lubatud liikuda jalgsi, jalgrattal, paadiga või ratsa loodust risustamata ja loodusele ning maaomanikule kahju tekitamata. [9]
   1.2. Tähistatud või piiratud eravaldustesse ja piiratud aladele võib siseneda ainult valduse omaniku selgel loal.
   1.3. Järgi alati kõiki liikumispiiranguid, mis on kehtestatud looduskaitsealadel. Sihtkaitsevööndis on keelatud inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas ja rändlindude koondumiskohas, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti. Loodusreservaatides on kehtestatud aastaringne liikumiskeeld. [1]
   1.4. Kõik, mis sa tõid endaga loodusesse kaasa, vii tagasi.
2. Lindude vaatlemine
   2.1. Pea meeles, et lindude vaatlemine võib häirida lindude heaolu – tähtis on hoida nende häirimist võimalikult minimaalsena.
   2.2. Osad linnuliigid on häirimisele iseäranis tundlikud. Tutvu linnuraamatutega ning õpi tundma liike ja nende käitumist.
   2.3. Linnuvaatluskohti külastades liigu võimalusel vaikselt ja rahulikult, räägi tasasel toonil. Vali hääl, jooksmine ja/või ragistamine häirib linde ning peletab nad eemale.
   2.4. Pane tähele, kuidas lind käitub. Ära ligine linnule, kes on silmanähtavalt erutunud (läheb lendu, häälitseb ja käitub ärevalt, teeskleb vigast). Peatu ja võimalusel eemaldu ettevaatlikult. Kui vanalind teeskleb vigast, jälgi, et ei astuks peale võimalikule läheduses asuvale pesale.
   2.5. Väldi lindude lendu ajamist. Rändelt saabunud linnud (veelinnud, kahlajad jt) vajavad jõuvarude täiendamist.
   2.6. Kui vaatled linde autost, siis püsi autos nii kaua kui võimalik. Linde häirib auto vähem kui inimene.
   2.7. Hoidu lindude häirimisest pesitsusajal. Enamike linnuliikide peamine pesitsusaeg jääb vahemikku 1. aprill kuni 31. juuli, kuid meil on ka varasemaid ja hilisemaid pesitsejaid.
   2.8. Tutvu enne kaitsealadele ja kaitsealuste lindude pesitsuskohta minekut ala kaitse-eeskirjaga. Osade lindude pesitsusaladele on seatud pesitsusaegne liikumiskeeld. Sõltuvalt alast võib see näiteks kotkaste ja must-toonekure elupaikades olla ajavahemikul 1. veebruarist kuni 31. augustini. [1]
   2.9. Ära ligine lindude pesitsuskolooniatele, mänguplatsidele (nt tedred, rohu- ja mudanepid, tutkad), toitumis- ja ööbimiskohtadele. Enamasti on tegemist inimpelglike, haruldaste ja kaitsealuste liikidega, kes jäävad inimeste lähenemisel vait või lendavad aegsasti minema.
   2.10. Lindude peibutamine helisalvestistega on pesitsusajal keelatud, sest see mõjutab lindude käitumist ja võib häirida pesitsusedukust. [1, 17, 18]
   2.11. Kui avastad linnu pesa, siis eemaldu sellest võimalikult kiiresti. Pikem pesa juures viibimine võib aidata kiskjatel avastada pesa või takistada vanalindudel poegi toitmast. Osad liigid on tundlikumad ja võivad munade või poegadega pesa ka hüljata.
   2.12. Keelatud on korjata linnumune [1,6].
   2.13. Kui avastad I või II kaitsekategooria linnuliigi uue leiukoha, siis tuleb leiuandmed edastada nädala jooksul Keskkonnaameti vastava regiooni e-posti aadressile. I kaitsekategooria linnuliigi asukoha avaldamine massiteabevahendites on keelatud. [15] Keskkonnaameti regioonide kontaktandmed leiad siit: https://www.keskkonnaamet.ee/et  
   2.14. Teiste inimestega suheldes ole viisakas. Sinu suhtlemine ja käitumine esindab ka kõiki teisi linnuvaatlejaid ja kujundab linnuvaatlejate maine.
   2.15. Austa kaasvaatlejate huvisid, õigusi ja oskusi. Ole abivalmis algajate linnuvaatlejate suhtes.
   2.16. Kui sa märkad linnuvaatleja või kellegi teise ebaeetilist käitumist looduses, hinda olukorda ja vajadusel sekku. Sekkudes teavita isikut kohatust käitumisest ja palu tegevus lõpetada. Kui märkad õigusrikkumist, teavita sellest Keskkonnainspektsiooni telefoninumbril 1313.
   2.17. Lindude otsene häirimine on põhjendatud vaid ametliku seire- ja teadustöö tegemisel Keskkonnaameti loal (nt helisalvestistega peibutamine, pesitsuskolooniate külastamine pesitsusedukuse hindamiseks jms).
   2.18. Kui leiad rõngastatud linnu või linnurõnga, teavita sellest aadressil matsalu@envir.ee. Märgi võimalikult täpselt üles rõngal olevad andmed, linnuliik, leiukoht ja –aeg. Täpsem info: http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-tegevused/lindude-rongastusinfo-ja-vaatlused 
   2.19. Ära jäta oma vaatlusi enda teada, vaid märgi need kindlasti üles ka linnuvaatluste andmebaasi (https://elurikkus.ut.ee) või anna neist teada feno@eoy.ee. Juhuvaatlustel on suur väärtus, et analüüsida ja mõista lindude leviku ja arvukuse muutusi.
3. Lindude pildistamine
   3.1. Pildistatava linnu heaolu on tähtsam kui mistahes hea ja unikaalne foto. Loobu pildistamisest ja/või filmimisest, kui see kahjustab mingil viisil linnu heaolu. [17, 19]
   3.2. Tutvu linnuraamatutega ning õpi tundma liike ja nende käitumist. Mida haruldasem on lind, seda põhjalikumalt peavad olema sinu teadmised, hoolivus ja austus linnu vastu selleks, et teda pildistada või filmida. I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda Keskkonnaameti luba pesitsuspaikade filmimiseks ja pildistamiseks. [15, 17, 18, 19, 20]
   3.3. Kasuta lindude pildistamiseks võimalusel varjet. Ära sisene ega lahku varjest, kui linnud on varje läheduses. Kui linnud varjet võõrastavad ja/või ei naase tagasi sinna, kus nad tavapärastelt toimetasid, eemalda viivitamatult varje. Pigem alusta pildistamist kaugelt ja varjet vaikselt lähemale paigutades, nõnda harjuvad linnud varjega paremini. Linnud harjuvad varjega umbes ühe nädala jooksul. [17, 18]
   3.4. Väldi välgu ja kunstliku valguse kasutamist lindude pildistamisel ja filmimisel hämaras, öösel ja pesade juuresolekul, sest see võib lindu ajutiselt pimestada ja häirida pesitsemist. Pimestatud lind võib ära lennates põrgata kokku lennuteele ette jäävate objektidega ja saada viga. [14, 18]
   3.5. Ära murra või lõika pesa juurest ära „ülearuseid“ objekte (nt taimi), et saada ilusaimaid pilte – see paljastab pesa võimalikele kiskjatele, teistele inimestele ja muutlikele ilmastikutingimustele. Pesa ümbruse muutmine peab olema nii minimaalne kui võimalik. Taasta pildistamise koht algsesse seisundisse pärast igat pildistamist. Ära jäta endast maha tegevusjälgi! [17, 18, 20]
   3.6. Lindude pildistamisel eelista teleobjektiive või digiscopingut– see häirib linde vähem.
   3.7. Ära lenda drooniga või muu lennuvahendiga lindude toitumis-, puhkamis- ja ööbimiskoha ligiduses, kus see võib linde häirida.
   3.8. Järgi kõiki seadusest tulenevaid piiranguid kaitsealadel ja eramaadel (vt punkt 1). Suletud või liikumispiiranguga alal viibimiseks tuleb hankida luba. [17, 19, 20]
   3.9. Kui plaanid pildistada mõnda kindlat linnuliiki, siis võimalusel konsulteeri kogenuma fotograafi või linnuspetsialistiga – nõnda tegutsedes saad olla kindel, et väldid võimaliku kahju tekitamist linnu heaolule.
4. Lindude lisatoitmine ja pesakastid
   4.1. Veelindude (pardid, luiged) lisatoitmine on aastaringselt keelatud, välja arvatud juhul, kui Keskkonnaamet teeb vastava üleskutse.  Veelindude toitmisega soodustad nende talveks paigale jäämist, mis võib lõppeda nende hukkumisega.
   4.2. Värvulisi võib (aga ei pea) talvisel ajal täiendavalt toita, kuna see aitab osadel neist talvistes tingimustes toime tulla. Toitmist võiks alustada mitte kalendrikuupäeva järgi, vaid siis, kui päevased miinuskraadid ja/või lumikate on kestnud vähemalt nädala.
   4.3. Kui oled alustanud värvuliste talvise lisatoitmisega, siis tuleb toitmisega jätkata kuni talve möödumiseni. Lindude toitmine tuleb lõpetada hiljemalt aprillis, suvine lisatoitmine pole mõistlik.
   4.4. Hoia lindude söötmispaik ja toit puhas, et see ei levitaks nakkusi. Halvaks läinud toit viska ära. Loe põhjalikumaid väikelindude toitmise juhiseid siit: www.eoy.ee/node/418 
   4.5. Hoolda ja puhasta lindude pesakaste igal aastal vähemalt korra (enne pesitsushooaega), lisaks soovitavalt ka sügisel.
   4.6. Pesakast ja toidumaja peab olema ehitatud ja paigaldatud selliselt, et see ei soodustaks kiskjate ligipääsu. Loe põhjalikumaid pesakastide ehitamise juhiseid siit: http://www.eoy.ee/node/432
5. Märgistamine
   5.1. Linde võib märgistada ainult rõngastamisluba omav isik. Märgistajal peab märgistamise ajal luba kaasas olema [1].
   5.2. Lindude rõngastamisel on kõige tähtsam linnu heaolu. Käsitle igat lindu hoolsalt, õrnalt, vaikselt ja lugupidamisega ning seda vähima võimaliku ajaga [3].
   5.3. Pärast rõngastamistegevust ja vajalike andmete kogumist tuleb lind koheselt vabastada.
   5.4. Püüa ja rõngasta korraga vaid nii palju linde, kui sa suudad neid turvaliselt käsitleda [3].
   5.5. Pea meeles, et võrgus või püünises olev lind on haavatavas seisundis, kus ta ei saa end kaitsta. See põhjustab talle stressi, lisaks ta ei saa end kaitsta kiskjate ega ilmastikutingimuste eest (otsene päikesevalgus, vihm ja tuul) [8].
   5.6. Sulge võrgud ja püünised, kui läheduses on röövlinnud või kiskjad, kui ilmastikutingimused on muutunud halvaks (nt vihm, tugev tuul) või kui oled rõngastamise lõpetanud [3].
   5.7. Kontrolli võrke nii tihti kui olukord nõuab, aga mitte harvemini kui 30 minuti järel, otsese päikesevalguse käes olevaid võrke ja püüniseid iga 10 minuti järel [8]. Keelatud on jätta võrke ja püüniseid pikaks ajaks järelevalveta [3].
   5.8. Kasuta õigeid rõngasuurusi iga linnu jaoks [3]. Jälgi, et rõngas oleks paigaldatud korrektselt ja ei tekitaks hiljem linnule potentsiaalseid vigastusi.
   5.9. Haigete ja vigaste lindude rõngastamine on rangelt keelatud [2].
   5.10. Keelatud on rõngastada linde, kelle liigilises kuuluvuses pole rõngastaja absoluutselt kindel [2].
   5.11. Kui lindude püüdmise ja rõngastamise käigus ilmneb lindudel vigastusi või hukkumisi, siis hinda üle oma rõngastamismeetodid ja likvideeri koheselt puudused [3].
   5.12. Ole kursis uusimate märgistamismeetodite ja -tehnikatega ning rakenda neid lindude püüdmisel, käsitlemisel ja rõngastamisel eesmärgiga suurendada lindude turvalisust [3].
   5.13. Juhenda tulevasi rõngastajaid ja teisi linnuhuvilisi [3].
   5.14. Märgistaja on kohustatud loa andjale esitama märgistamise kohta aruandeid. Kindlusta, et sinu andmed oleksid täpsed ja täielikud. [1]
   5.15. Eravalduses ja muudel suletud aladel rõngastamiseks tuleb taotleda valduse omanikult luba [3]. Looduskaitsealadel liikudes kehtivad märgistajale samad nõuded nagu teistele (vt punkt 1), liikumispiiranguga alal rõngastamiseks tuleb taotleda Keskkonnaametilt luba (nt laidudel kehtib pesitsusaegne liikumiskeeld).
   5.16. Küsi ja aktsepteeri teiste rõngastajate konstruktiivset kriitikat [3].
   5.17. Kui märkad lindude väärkohtlemist rõngastamise käigus, teavita sellest rõngastajat. Kui olukord ei parane, teavita toimuvast Keskkonnaagentuuri Matsalu rõngastuskeskust aadressil matsalu@envir.ee või telefonil 4724220 või helista Keskkonnainspektsiooni telefonil 1313. [3]
6. Linnujaht
   6.1. Linnujahil järgi Eesti jahinduse head tava. [5]
   6.2. Õpi jahilinde hästi tundma: küttides pead olema täiesti kindel, et ei lase valet liiki.
   6.3. Linnujaht on kevadel ja lindude pesitsusajal keelatud. Jahilindude jahiaegu reguleerib Jahieeskiri. [4]
   6.4. Küti säästlikult, arvestades ulukiasurkondade jätkusuutlikkust. Väldi nende jahilindude küttimist, kelle asurkond Eestis või Euroopas on ohustatud või vähenemas (soopart, merivart, punapea-vart, tõmmuvaeras ja hallrästas).
   6.5. Ära küti rohkem linde, kui sina ise ja sinu lähedased toiduks vajavad. [5]
   6.6. Veelinnujahil on keelatud pliihaavlitega küttimine, sest pliihaavlid on ohuks veelindude, neist toituvate kiskjate ja ka inimese tervisele. [8] Samal põhjusel tuleks pliilaskemoona vältida ka muude jahtide käigus.
   6.7. Linnujahil on keelatud kasutada peibutusena elektroonilisi vahendeid ja elusaid linde [7]. Võimalusel ära kasuta topiseid või liigutatavaid kujusid, vaid ainult tehislikke staatilisi kujusid, kas ujuvaid (ankurdatuid) või maasse kinnitatuid.
7. Muud lindudega seotud tegevused
   7.1. Metsade majandamisel arvesta lindude pesitsusaegse raierahuga. Linnukaitse seisukohast on optimaalseim raierahu periood 1. aprillist kuni 31. juulini, kuna võimaldab pesitsusaegset kaitset suurele osale linnuliikidest. [12]
   7.2. Niida ja lõika võsa hilissuvel ja sügisel. Varem niites ohustad pesitsevaid linde ja nende poegi.
   7.3. Kasuta linde ja loomi säästvaid niitmistehnikaid. Niida põllu keskelt väljapoole, mitte väljastpoolt sissepoole – nii saavad linnud ja väiksemad loomad põgeneda põllumaa servaaladele.
   7.4. Põllupidamisel kasuta võimalikult vähe taimekaitsevahendeid ning säilita erinevaid maastikuobjekte (nt kiviaiad, hekid, puistu- ja niiduribad), mis aitavad säilitada lindude pesitsus- ja toitumiskohti.
   7.5. Hoidu suurte klaaspindadega hoonete rajamist rannikule, suurjärvede äärde ja teistesse teadaolevatesse väikelindude koondumispaikadesse, vajadusel kasuta spetsiaalseid lindudele nähtavaid klaasitüüpe. Sügiseseks rändeajaks (augusti keskpaik kuni oktoobri algus) muuda klaaspinnad lindudele nähtavaks, et nad ei lendaks klaasidesse. Selleks tõmba ette kardinad või kleebi aknale kaunistusi, maalriteipi, märkmepaberit jms. Püsivama lahenduse saamiseks kasuta dekoor- või madala peegeldusteguriga klaase või kata aknad peegeldust vähendava kilega. [11]
   7.6. Õpi selgeks põhitõed, mida teha „leitud“ linnuga ja kuidas hättasattunud linde aidata. Juhised leiad siit: http://www.eoy.ee/node/429 
   7.7. Linnuvaatluskohti külastades hoia kaasas olevaid lemmikloomi rihma otsas või enda kõrval, sest linnud tunnevad end neist ohustatuna.
   7.8. Aias ja looduses vabalt ringi liikuvad kassid on lindudele väga suur oht. Kasside pidamine piiratud territooriumil (oma aias) on küll eeskirjadega lubatud, kuid see ei vähenda nende ohtlikkust. Hulkuvatest kassidest tuleb teavitada omavalitsust.
   7.9. Kui plaanid endale osta lemmikloomaks mõne puurilinnu, siis eelnevalt kontrolli, kas lind on saadud seaduslikul viisil ja kas tegemist võib olla mõne ohustatud liigiga. Loodusest hangitud linnu- ja loomaliikidega kauplemine on nende elupaikade hävitamise järel suuruselt teine oht elurikkuse püsimisele. Ohustatud liikidega rahvusvahelist kauplemist reguleerib CITES ehk Washingtoni konventsioon: http://www.envir.ee/et/cites

Kuidas valmis linnuhuvilise meelespea ja miks?

Linnuvaatlemise ja –fotograafia eetika on mujal maailmas juba aastaid kirjalikult kujul olemas, kuid Eestis ei ole eetiliste põhimõtete kogumit sellisel kujul varasemalt koostatud. Seoses sellega, et ka meie maal on lindude vaatlemine ja pildistamine järjest rohkem populaarsust kogumas, on igal aastal kasvanud vajadus linnusõbraliku käitumise juhise järgi, mis oleks kokkuvõtlik ja hõlpsasti leitav. Linnuhuvilise meelespea ei koonda mitte ainuüksi eetilisi käitumisjuhiseid, vaid hõlmab ka muud olulist teavet, mis võiks linnusõpradele huvi pakkuda – nõnda on kajastatud väga erinevad teemad alates lindude vaatlemisest kuni linnusõbralike võteteni põllumajanduses. Linnuhuvilise meelespea on koostatud Eesti Ornitoloogiaühingu algatusel ja selle valmimiseks kulus ligikaudu kolm kuud. Põhikoostajaks oli Tiiu Tali, lisaks aitasid nõu ja jõuga Meelis Uustal, Liis Keerberg ja Riho Marja. Meelespea kirjutamisel kaasati ka EOÜ nõukogu, Kotkaklubi, Estbirding, loodusfotograafid ja meililisti linnuhuvilised@lists.ut.ee liikmed.

Lisainfo: Tiiu Tali, kontakt: tali.tiiu@gmail.com

Viidatud allikad:

1. Looduskaitseseadus. Riigi Teataja. RT I, 18.04.2017,3.                          https://www.riigiteataja.ee/akt/118042017003?leiaKehtiv
2. Kastepõld, T. (1978). Rõngastaja meelespea. Tallinn, kirjastus Valgus, 35 lk.
3. The Bander’s Code of Ethics. https://www.pwrc.usgs.gov/BBl/resources/ethics.cfm
4. Jahieeskiri. Riigi Teataja. RT I, 15.07.2016, 2.                                       https://www.riigiteataja.ee/akt/115072016002?leiaKehtiv
5. Jahinduse hea tava. Eesti Jahimeeste Selts. http://www.ejs.ee/eesti-jahinduse-hea-tava/
6. Linnumunade korjamine ja lindude häirimine pesitsusajal on keelatud.2013. Keskkonnainspektsioon. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/linnumunade-korjamine-ja-lindude-hairimine-pesitsusajal-on-keelatud?id=66139296
7. Jahiseadus. Riigi Teataja. RT I, 01.12.2015, 7                                          https://www.riigiteataja.ee/akt/101122015007?leiaKehtiv
8. Sutherland, W. J., Newton, I., Green, R. E. (2004) Bird Ecology and Conservation. A Handbook of Techniques. New York, Oxford University Press, 386 pp.
9. Liikumine looduses ja igaüheõigus. 2015. Keskkonnaministeerium.        https://www.eesti.ee/est/keskkond_loodus/looduskaitse/liikumine_looduses_igauheoigus
10. Linnud ja põllumajandus. 2014. Eesti Ornitoloogiaühing                                         www.eoy.ee/sites/default/files/Linnud_ja_p6llumajandus_seanss.ppsx
11. Uustal, M. (2015). Klaaspinnad põhjustavad rändlindude hukkumist, Eesti Ornitoloogiaühing. http://www.eoy.ee/node/864
12. Lõhmus, A. (1999). Eesti metsalinnustiku kaitse. Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu.
13. European Red List of Birds. 2015. BirdLife International. http://ec.europa.eu/environment/nature/conservation/species/redlist/downloads/European_birds.pdf
14. Guynup, S. (2017). Is Flash Photography Safe for Owls?                                                                    http://www.audubon.org/news/is-flash-photography-safe-owls
15. Ülevaade liigikaitsest Eestis. Keskkonnaministeerium. www.envir.ee/et/liigikaitse
16. Erickson, W. P., Johnson, G. D., Young, D. P. (2005). A summary and comparison of bird mortality from anthropogenic causes with an emphasis on collision. USDA Forest Service Gen. Tech. Rep. PSW-GTR-191.
17. The Nature Photographers’ Code of Practice. The Royal Photographic Society. www.rps.org/~/media/Files/Learning/Downloads/Code%20of%20Practice%20Rebranded.ashx
18. Australian Photographic Society. Birds at Nest. www.a-p-s.org.au/index.php/birds-at-nest
19. Australian Photographic Society. Code of Conduct.    www.a-p-s.org.au/index.php/nature-code                                           
20. Photographic Society of America. Code of Practice for Nature Photographers.    https://psa-photo.org/index.php?nature-code-of-practice

Ülejäänud kasutatud kirjandus:

• ABA linnuvaatleja eetikakoodeks. Ameriacn Birding Association. http://listing.aba.org/ethics/
• Klubi Estbirding liikide kogumise ehk listingu reeglid 7.0, http://www.estbirding.ee/varamu
• Tartes, U. (2009). Loodusfoto eetikast. http://www.looduskalender.ee/node/3165
• Dato’ Dr Amar-Singh HSS (2014). Birding and bird photography ethics. https://photographyandbirds.wordpress.com/the-importance-of-bird-conservation/birding-bird-photography-ethics/
• Vabariigi Valitsuse 23.05.2013 määrus nr 79 “Jahiuluki ebaseadusliku hukkamise või jahiuluki elupaiga hävitamise või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise alused ja kahjumäärad”. RT I 29.05.2013, 10.
• Rajasaar, V. (2012). Verepiisad loodusfotol. http://www.vinkelheli.com/verepiisad-loodusfotol-vereta-jaht-fotoaktsiooni-artikkel-loodusfoto-ja-uldse-looduse-kasutuse-eetikast/